Eestlane teab väga hästi, mis on saun — see on koht, kus saab keha ja vaimu puhastada, leili visata ja igapäevamured higiga välja ajada. Enamasti on saun meil kodu lahutamatu osa ning isegi uutes kortermajades projekteeritakse tihti vannituppa väike elektrikerisega saunaruum.
Aga kuidas on lood teiste maade saunakultuuriga? Kas peale Eesti, Soome ja Venemaa leidub veel rahvaid, kellele saun midagi tähendab?
Sel korral teeme väikese rännaku idamaadesse ja piilume Türgi hammami maailma — paika, kus saun ei ole lihtsalt pesemise koht, vaid osa sajanditevanusest kultuurist ja elustiilist.
Türgi saun ehk hammam on palju enamat kui lihtsalt aurusaun. See on olnud läbi aegade kohtumispaik, kus linnaelanikud said uudiseid vahetada, sõpradega vestelda ja mõnusalt lõõgastuda. Sageli peeti seal ka ärikohtumisi või olulisi arutelusid.
Traditsioonilises hammamis köeti ruume suure veega täidetud padaga, mille all põles tuli. Keevast veest tekkinud aur juhiti seintes olevate avade kaudu saunaruumi, mis täitus sooja ja niiske õhuga.
Türgi saunade sisekujundus on alati olnud omaette kunstiteos. Seinad ja põrandad on tavaliselt kaetud jahutava marmoriga, millele on juba iidsetest aegadest omistatud antibakteriaalseid ja rahustavaid omadusi. Kuna hammamis on niiskus 100%, on marmor ainus materjal, mis sellises keskkonnas vastu peab.
Hammamis olid mehed ja naised lahus — naised külastasid sauna teatud päevadel, mehed teistel.
Türgi naiste jaoks oli hammam omaette sündmus ja tõeline sotsiaalne rituaal. Seal arutati elu tähtsamaid teemasid, jagati uudiseid, naerdi, lobiseti ja tähistati olulisi hetki — näiteks lapse sündi või kohtumist kosjasobitajaga. Naistel kulus hammamis sageli terve päev — nad jõid kohvi, sõid puuvilju ja nautisid rahvusroogi.
Ka mehed kasutasid hammamit lõõgastumiseks, sõpradega vestlemiseks ja äriasjade arutamiseks — muidugi ka pesemiseks, mis oli kogu rituaali oluline osa.
Hammami teeb eriliseks selle väga kõrge niiskus (100%) ja madal temperatuur (35–55 °C). See tähendab, et Türgi saun on õrn ja lõõgastav, sobides peaaegu kõigile. Võrdluseks: vene saunas on temperatuur 50–70 °C ja niiskus 50–70%, samas kui eesti saunas võib umbes 15% niiskuse juures temperatuur ulatuda 100 °C-ni. Loomulikult leidub palju kõrge temperatuuri austajaid, kuid iga organism ei suuda sellise koormusega toime tulla. Seetõttu ei saa sellistes tingimustes kaua viibida – ülekuumenemise vältimiseks tuleb teha pause ja jahutusprotseduure.
Idamaise sauna külastamine aitab parandada enesetunnet ja välimust:
Türgi hammam ei ole lihtsalt saun — see on rituaal, elamus ja terviseallikas. See on paik, kus aeg korraks seisatub, mõtted rahunevad ja keha tänab sind.
Kui oled harjunud eesti sauna tulise leiliga, võib hammami õrn soojus tunduda esmapilgul tagasihoidlik, kuid just selles peitubki selle võlu – rahulik ja sügav puhastus, mis hellitab keha ja hinge korraga.
Asume Pärnust vaid 15 minutilise autosõidu kaugusel, looduslikult kaunis ja vaikses Urumarja külas. Saunalaager seab rõhu jätkusuutlikusele ja isemajandamisele. Meil puudub võrguelekter ja trassivesi. Territooriumil on kompost-kuivkäimla, vett saame krunti piiravast Kurina jõest ning vajaminevat vähest elektrit annab pisikene päikesepaneel. Kütteks eelistame oma metsas kasvanud leppa, kusjuures istutame aeg ajalt noori puid juurde, et ka tulevikus oleks kust kütet võtta.
Olete liitunud!