Inimkeha on masin – bioloogiline masin. Nagu iga masinat, nii tuleb ka oma keha pikaajalise ja probleemivaba töö huvides õigesti – s.o sihtotstarbeliselt – kasutada ning korraliselt hooldada. Siinjuures tuleb märkida, et kuigi meie kehadele antud ülesanded on indiviiditi erinevad, töötavad lihased, kõõlused ja luustik kõigi ülesannete puhul siiski samade põhimõtete alusel. Need põhimõtted kujunesid välja homo sapiens’i arenemise käigus, miljonite aastate kestel ja jõudsid oma praegusele tasemele juba umbes 200 000 aastat tagasi. Sellest ajast alates on meie anatoomia püsinud sisuliselt muutumatuna.Teatud liigutused ja kehahoiakud on meie füüsisele lihtsamini talutavad kui teised, kuna need kattuvad suures ulatuses nende liigutuste ja asenditega, mille jaoks meie füüsis disainitud on. See tähendab – liikumismudeliga, mis käis kokku meie esivanemate elustiiliga 200 000 aastat tagasi. Seda elustiili iseloomustab suhteliselt suur füüsiline aktiivsus, ning seega liigeste ja lihaste suur liikuvus. Küttimise ja korilusega tegelevate inimeste kehad võtsid keskmise päeva jooksul sisse mõeldamatul hulgal erinevaid asendeid ning kogu lihaskond töötas seejuures ühtse tervikuna. Piiratud amplituudiga ja tihedate kordustega liigutused või pikaajaline samas positsioonis istumine ei kuulunud kindlasti nende igapäevaste tegevuste loetelusse. Meie keha sihtotstarbeline kasutamine on seotud just lihaste ja kõõluste maksimaalses amplituudis liikumisega. Korrapäraste sirutuste ja painutustega, mis panevad lihased regulaarselt täies mahus kokku tõmbuma ja täies pikkuses sirgenema, seades nii korrapäraselt mõistliku pinge ka kõõlustele ning sealt edasi luudele.
Ajad on aga muutunud ja tänapäeva inimene on oma igapäevaste tegevuste juures tihtipeale sunnitud pikaajaliselt hoidma nn. stressiasendeid, mis seavad liigse koormuse alla üksikud lihasgrupid ja tekitavad seega lihastesse staatilise pinge. Kuna sellise stressiasendi puhul ei tõmbu lihas ettenähtud ulatuses kokku ega sirgene, ei tööta normaalselt ka lihaspump. Lihaspumba ülesandeks on aga lümfi ja vere, seega ka hapniku ning toitainete lihasrakkudeni toimetamine ning ühtlasi jääkainete väljutamine lihasest. Kui see peamine funktsioon on pärsitud algavadki probleemid. Samalaadsed probleemid tekivad ka siis kui meie keha küll liigub, aga liigutused on piiratud ning korduvad kestvalt pikema aja vältel, päevast päeva. Liinitöölised, kontoritöötajad ja autojuhid annavad mõned parimad näited sellistest positsioonidest ja liigutustest, mis tekitavad pikemaajaliselt lugematul hulgal probleeme seljalihaste, kaelalihaste, käte ja jalgadega.
Probleemide vältimiseks on kõige lihtsam ja samas kõige efektiivsem viis regulaarne võimlemine. Minimaalselt 15 minutit lihtsaid harjutusi hommikuti ja õhtuti ning 2 – 3 korda päeva jooksul, aitab lihased normaalselt tööle panna ning taastada korrapärase toitainete ja hapnikuga varustamise. Lisaks on alati kasulik tegeleda regulaarselt endale meelepärase liikumist nõudva spordialaga nagu jooksmine, ujumine, yoga või võitlussport. Seda kõike selleks, et kompenseerida igapäeva tööst tulenevat lihaste passiivsust. Seejuures, mida rohkem paigalistumist ja stressiasendi hoidmist nõuab igapäeva töö, seda aktiivsemad ja põhjalikumad peaksid olema harjutused võimlemise ja spordiga tegelemisel. Vanematele inimestele annab ka lihtsalt pikemalt jalutamine piisavalt lisakoormust, et probleeme ennetada. Võimlemine on aga igal juhul hädavajalik.
Kui võimlemine ja regulaarne liikumine on ennetavad vahendid – võiks öelda regulaarne hooldus meie bioloogilisele masinale – siis massaaž on kui remont. Remont kehale, milles juba on tekkinud probleemid. Kui lihaskiud on omavahel kokku kleepunud või liigselt välja venitatud, siis massaaži abil saame me manuaalsete võtete abil vere- ja lümfivarustust kudede vahel taastada. Lihaskiud tõmbuvad tagasi kokku või vabanevad pinge alt. Kollageensillakesed lihaskiudude vahelt kaovad ja lihase normaalne liikuvus taastub. Vibratsiooni ja hõõrumise abil tekitatud soojus avardab väiksemaid veresooni ja intensiivistab ainevahetust. Vähe oluline roll ei ole ka massaaži humoraalsel toimel. Massaaži mõjul hakkab organism intensiivsemalt tootma heaoluhormoone nagu serotoniin ja oksütotsiin ja väheneb stressihormoonide tase.
Kõik see loob juba suurepärased eeldused edasiseks tööks. Inimese heaolu paraneb, valud kaovad ja tekib motivatsioon iseendaga rohkem tegeleda.
Massaaž ja võimlemine peaksid teineteist toetama mitte välistama. Massaažiga saame võimlemise efekti suurel määral maksimeerida aga töö iseendaga on siiski peamine. Ka saab massöör teostada n-ö diagnostikat, et anda infot lihaste seisukorra – üle või alatoonuse kohta. Leida üles kõige suuremad murekohad ja soovitada kõige sobivamad võimlemisharjutused.
On-site massaaž on kõige mugavam massaažiteenuse vorm. Massöör tuleb kogu vajaliku inventariga kliendi juurde kohale ning teostab massaaži kliendi ruumides. Näiteks on Eestis täna palju ettevõtteid, kes sõlmivad lepingu massööridega, toomaks teenuse oma töötajale töö juurde kätte. Alternatiivne võimalus on kutsuda massöör otse koju.
Juniper massage keskendub just on-site massaažile.
Olen kogenud massöör, ca 4 aastase tööpraktikaga. Praktiseerin Rootsi klassikalist massaaži, mille juurde kasutan palju võtteid, mis on laenatud Iidse Eesti massaaži ja Tai massaaži võtete hulgast ning mõningaid Shiatsu võtteid. Nagu öeldakse – igal massööril kujuneb välja oma käekiri ja ei ole olemas kahte ühesugust massaaži. Nii ka on. Iga massaažiseanss on oma olemuselt unikaalne kuna kõik kasutatud võtted on valitud vastavalt kehatüübile ja probleemsetele piirkondadele. Minu eesmärk on pakkuda regulaarset massaaži ning töötada kliendiga koostöös selle nimel, et probleemid saaksid efektiivsed ja püsivad lahendused. Propageerin kehalist aktiivsust ja – mis peamine – võimlemist ning soovitan kliendile just tema jaoks sobivaid harjutusi oma valudest vabanemiseks. Nagu eelpool mainitud – massaaž ja võimlemine on teineteist toetavad tegevused. Massaaž ei ole imevahend ja efektiivse ning kestva toime jaoks on vaja inimese enda suurt sisendit. Me saame massaažiga juba tekkinud probleeme kõvasti leevendada ja soodustada esimese sammu tegemist edasiste arengute suunal kuid edasi sõltub kõik Teist endist.
Asume Pärnust vaid 15 minutilise autosõidu kaugusel, looduslikult kaunis ja vaikses Urumarja külas. Saunalaager seab rõhu jätkusuutlikusele ja isemajandamisele. Meil puudub võrguelekter ja trassivesi. Territooriumil on kompost-kuivkäimla, vett saame krunti piiravast Kurina jõest ning vajaminevat vähest elektrit annab pisikene päikesepaneel. Kütteks eelistame oma metsas kasvanud leppa, kusjuures istutame aeg ajalt noori puid juurde, et ka tulevikus oleks kust kütet võtta.
Olete liitunud!